Mis valdkondades võiks Eestile abi olla satelliitidest ja kui suureks võiks paisuda Eesti kosmosesektor? Kas minu äriideel on jumet? Muu hulgas neile küsimustele aitavad mai alguses Tallinnas toimuval konverentsil „Space Downstream Services 2010” vastused leida Euroopa kosmosesektori tipptegijad.

Paremat võimalust siinsetel ettevõtjatel kosmosevaldkonna juhtivatel tegelastel nii-öelda nööbist kinni võtta ja neile oma ideid tutvustada ei tule niipea. Avaldan konverentsi kolme külalise mõtteid enne üritust. 

Sir Martin Sweeting: satelliidid elavdavad majandust

Briti ettevõte Surrey Satellite Technology Ltd (SSTL) on suurepärane näide, kuidas väike ühemehefirma võib kosmose valdkonnas areneda tipptegijaks. Mullu ostis kiiresti kasvanud ettevõtte ära maailma üks suurimaid kosmosekontserne EADS Astrium. Firmale pani nii-öelda Apollo-aastatel ehk 1960-ndate lõpus aluse Sir Martin Sweeting (pildil), üks maikuus Tallinnas toimuva kosmosekonverentsi peaesineja. Suuresti tema teeneks peetakse väikeste, paindlike ja soodsate satelliitide ärisuuna arengut maailmas.

„Innovatsioon satelliitide valdkonnas läheb samalaadset rada, nagu arvuti kasutamise vallas  on käidud viimase kahe kümnendi jooksul,” räägib Sweeting. „Tulevikus näeme aina vähem suuri satelliite ning rohkem väiksemaid, mille tootmine ja kasutamine on paindlikum ning soodsam ja seda nii äri tegemiseks kui ka keskkonnaseireks.”

Kui Sweeting omal ajal elektroonikainseneriks õppis, konstrueeris ta vabal ajal kodus Nõukogude Liidu ja USA ilmasatelliitide jälgimise jaama. Kui haridus omandatud, võttis mees ette juba tõsisema projekti – tegi Surrey Ülikoolis valmis pisikese satelliidi, kus kasutas tolle aja uusimat mikrokiibitehnoloogiat.

Esimene prototüüp sai valmis ja läkitati üles 1981. aastal. Pärast teise satelliidi edukat käikulaskmist tekkis Sweetingul tahtmine luua ülikooli juurde väike spin-off-firma, mille nimeks sai SSTL. Tasahilju alustanud üksus on kasvanud enam kui 300 töötajaga ettevõtteks, kellel on soolas 300 miljoni naela (viie miljardi krooni) eest tellimusi, neist lõviosa ekspordiks.

1990-ndatel tegid väikesed satelliidid, mis seni olid olnud vaid teadlaste pärusmaa, tõelise kommertsarengu ning neid hakati kasutama muu hulgas seireks ja suhtluseks. Kui vanasti valitses olukord, et satelliidid olid suuremõõtmelised ja mõeldud ainult suurriikidele, siis nüüd on uued trendid.

„Pisemad ja soodsamad satelliidid annavad ka väikeriikidele suurepärased võimalused kaugseireks, mida on võimalik kiiresti ja paindlikult vajaduste järgi seadistada,” räägib Sweeting. „Õigupoolest on satelliit tasukohane isegi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.”

SSTL on seni ehitanud ja orbiidile läkitanud kokku 34 nano-, mikro- ja minisatelliiti. Lisaks tootmisettevõttele on tegu ka tugeva uurimisasutusega, kus ligi 70 doktorikraadiga inseneri töötavad uute tulevikusatelliitide tehnoloogiate kallal. Sedagi Surrey Space Center’is tegutsevat tiimi juhib Sweeting.

Kuid millega seletada SSTL-i edu? „Meie edu võti on olnud teistmoodi lähenemisnurk kosmosele,” räägib Sweeting. Selles on midagi proaktiivset – firma püüab olla eesrindlik innovaator, et mitte ainult täita klientide tellimusi, vaid luua endale kosmose vallas ka täiesti uut turgu. „Tuleb mõelda suurelt, kastiväliselt,” selgitab Sweeting.

SSTL-i asutaja tuleb Eestisse siinsetele ettevõtetele nõu andma, aga ilmselt ka enda jaoks turgu sondeerima. Aga mis eeliseid võiks Eesti riigile anda oma satelliidi orbiidile saatmine? Esmalt elavdavad satelliidid Sweetingu hinnangul riigi majandust – kas või selle kaudu, et kosmos on atraktiivne ja kiire arenguga majandusharu, mis tõmbab tehnoloogiaharidusega noori nagu magnet.

Ent kosmosele panustamine annab Sweetingu arvates ka teatava sõltumatuse pakkuda vajalikke teenuseid ja tuge nii oma inimestele kui ka ümbritsevatele riikidele. Valdkondades nagu näiteks keskkonnasaaste, kliimamuutused või ilmateade.

„Satelliidid on keerukas, aga paindlik kommunikatsiooni infrastruktuur, mis asendab suuremõõtmelisi, kulukaid ja kiiresti vananevaid maapealseid seadmeid,” ütleb Sweeting.

Göran Boberg: mõelge, milliseid kaugseire teenuseid vajate?

Göran Boberg (pildil) on Rootsi valitsusagentuuri Swedish National Space Board (SNSB) maaseire valdkonna juht. Ettevõtluse-, energia- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutseva üksuse tegevusvaldkonda jäävad erinevad rahvuslikud ja rahvusvahelised kosmoseprojektid. Tegu on Euroopa Kosmoseagentuuri ühele asutajaliikmele igati vajaliku teadusasutusega, mille põhiülesanne on rahalisi toetuste jagamine kosmoseuuringutele, tehnoloogiaarendusele ja kaugseire projektidele. Kõik ühe eesmärgi nimel: propageerida satelliitide kasutamist avalike teenuste valdkonnas ning tugevdada Rootsi kosmosefirmade ja teadusasutuste konkurentsivõimet.

Boberg räägib, et aastatepikkusel tööl on näha juba vilju. „Rootsis, kus umbes 55 protsenti territooriumist katab mets, kasutatakse satelliite näiteks metsaressursi hindamiseks,” räägib Boberg. „Metsandus on riigi jaoks väga tähtis majandusharu.” Satelliidid aitavad Rootsit ka veel näiteks merejää või märgalade ulatuse kaardistamisel ning vee kvaliteedi mõõtmisel.

Paar aastat tagasi eraldas Rootsi riik raha, et viie ametiasutuse initsiatiivil ellu rakendada ühine satelliidipiltide andmebaas nimega SACCESS. Bobergi üks sõnum eestlastele tuleval konverentsil saabki olema seotud satelliidipiltide kasutamisega. Et asutused ja ettevõtted võiksid neist kasu lõigata, peavad nad olema kättesaadavad paindlikult, soodsalt ja ühtsete reeglite alusel. Kas Eestiski võiks Rootsi eeskujul tekkida mingi ühtne satelliidipiltide andmebaas, näitab tulevik.

Igatahes soovitab Boberg meil hakata kaardistama Eestile spetsiifilisi vajalikke kaugseire teenuseid. Ehk millistes valdkondades oleks meile satelliitidest abi? 

Seni aga saavad Eesti ettevõtted SNSB-st abi koostöö tegemisel Rootsi ettevõtetega. Ühiseid projekte saab rahastada SNSB eelarvest. 

Stuart Martin: tugev info- ja telekomisektor on hea kasvulava

Stuart Martin (pildil) on firma Logica kosmose- ja satelliitkommunikatsiooni valdkonna direktor. Praegu on ta tihedamalt seotud Galileo ja Skynet 5 projektidega.

Martin ütleb, et Euroopa Kosmoseagentuuris polegi tegelikult suuri ja väikeseid liikmeid – on koostööd tegevad riigid, kes kõik panustavad aga ka saavad midagi. „Minu jaoks tundub Eesti pürgimine agentuuri liikmeks täiesti loogiline,” leiab Martin. „Eriti arvestades seda, et Eesti on tehnoloogiariik.”

Kuna Eestil on tugev info- ja telekommunikatsioonisektor, võiksime seda kasutada edukalt ka kosmosevaldkonnas. Martin usub, et kosmosemissioonidel muutub IT- ja telekomi valdkond aina olulisemaks, sest maapealsed seadmed muutuvad aina keerukamaks. Vaja on suuremaid ja kiiremaid võrke, keerukamad satelliidid nõuavad keerukamaid seadmeid, uued massiteenused – näiteks GPS iPhone’is – peavad sujuvalt ja tõrgeteta tarbijateni jõudma. „Seetõttu on Eesti tugev info- ja telekomisektor hea kasvulava!” usub Logica direktor.

Kosmoseala aasta tippsündmus Tallinnas

6.–7. mail 2010. aastal toimub Tallinnas Swissôtelis rahvusvaheline konverents „Space Downstream Services 2010: Kosmose maapealsed teenused riigi, ettevõtluse ja teaduse konkurentsivõime edendamisel”. Vt www.satfuturis.com.

Konverentsi eesmärk on tuua kokku teadlased, spetsialistid, ettevõtjad, ametnikud ja regioonide liidrid Balti riikidest, Põhjamaadest, Venemaalt ning mujalt Euroopast, et vahetada kogemusi kosmose maapealsete teenuste valdkonnas ning tutvustada uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi, millest Eesti jaoks on olulisemad satelliitkaugseire, -positsioneerimise ja -navigatsiooni rakendused.

Konverentsi ettekannetes keskendutakse lõppkasutajatele suunatud teenuste loomisele ja tutvustatakse vastavaid innovaatilisi ärimudeleid.

Konverentsi organiseerivad Invent Baltics, EAS, Tartu Observatoorium ja InnoEurope. Konverentsi läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekti EstSpacE vahenditest. Konverentsi kuldsponsoriks on Euroopa kosmosetööstuse konglomeraat EADS Astrium.