Seoses telgitaguste ettevalmistustega Eesti liitumiseks Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ning mai alguses Tallinnas toimuva ägeda kosmosekonverentsiga tegin põgusa intervjuu Regio juhi Teet Jagomägiga.

Kuidas hindad võimalusi, mida pakub kosmosevaldkond läbi ESA struktuuride nii Regiole kui ka Eesti majandusele tervikuna?

Riigi tasemelt vaadates on see tüüpiline kõrgtehnoloogia äri. Sellest räägitakse palju ja seda peetakse ihaldusväärseks. Samas teeb ikkagi lõviosa rahvuslikust rikkusest kaevamine-ehitamine, turistide poputamine ja puude saagimine.

Teisalt jälle on GPSid ja taevakanalid tänaseks tarbeesemed, aga samas kosmosetehnoloogia. Küsimus on lihtsalt selles, et kas riik sätib ennast teiste loodud tehnoloogia tarbijaks ja maksab neile selle eest – kas oleme kokku arvutanud, kui palju on eestlased navide, satitüünerite jms igapäevase nodi ostmiseks raha väljamaale maksnud? -  või sätib ennast tehnoloogia loojaks ja laseb raha endale kanda?

Regio kombineerib tarkvarategijad geograafidega. Otsime tööstusharusid, kus selline kombinatsioon väärtust loob. Näiteks logistika. Kümme aastat tagasi viis meid see kombinatsioon mobiilide asukohapõhiseid teenuseid tegema. Tänaseks oleme tõenäoliselt kõige suurem Euroopa firma, kes mobiilioperaatoritele LBSi (location based services) ja middleware’t teeb. Aeg on edasi minna ja kaugseire valdkond (downstream services) on täpselt see valdkond, kus Regio oma kompetentsidega klientidele midagi pakkuda saab. Miks ei peaks me sel alal jälle Euroopa suurimaks saama?

Eesti firmad esitasid jaanuari lõpuks oma nn PECS projektid (konkreetsed koostööprojektid ESA struktuuriga), sealhulgas Regio vist isegi mitu projekti. Millised on laias laastus Regio kosmosega seotud äriideed?

Regio esitas neli ideed tõesti ja tõenäoliselt saab üks ka rahastatud. Ma arvan, et ESAl ei ole midagi selle vastu, kui oma tegevusest räägime pärast seda, kui leping on käiku läinud.

Kuivõrd keeruline on kosmoseäris reaalsete tellimusteni jõuda või siis maakeeli niiöelda jalg ukse vahele saada? Mida sina ESA suunal suheldes oled juba õppinud?

Täiesti võimatu ilma riigipoolse toeta. Ma ei mõtle siin tuge lihtsalt raha maksmise mõttes, vaid riikliku poliitika ja sõnumiga. Riik on teada andnud, et liitub ESAga. Riik uurib, kes on Eestis kosmosevallas potentsiaalsed tegijad ja ütleb Euroopa kosmoseinsideritele, et „Eestis on tegijad X, Y ja Z“.

Ilma sellise toeta ei jõuaks me kuhugi. Selles mõttes on kosmosevaldkond eriline. Näiteks LBSide vallas eksportides ei ole me kordagi tundnud, et riik saaks kuidagi kaasa aidata. Kosmosetehnoloogia on aga hoopis teine tubakas.

Teisest küljest, kui me juba väljamaa insideritega räägime, on kõik läinud väga libedalt. Jääb mulje, et meie ideid ja projekte seal lausa oodatakse! Sounds too good to be true. Eks aasta lõpuks olen targem, sügisel peaks esimesed lepingud sõlmitud olema.

Mis hindad olevat Regio tugevusteks võrreldes konkurentidega, kui jutt käib kosmoseärist, Regio puhul siis ilmselt sateliitnavigatsiooniteenustest?

Meie eripära on tarkvarategijate ja kaarditegijate kombinatsioon.

Ja kosmosetehnoloogias on kiiremini näkanud kaugseire, mitte navigatsiooni valdkond.

Millised on sinu ootused seoses Space Downstream Conference’iga, mis leiab aset maikuus Tallinnas?

Kosmosefännina ootan seda huviga. Müts maha organisaatorite ees – Eesti ei ole ju maailmas tuntud  kosmosetegija, aga ikka võeti ette ja kutsuti kosmose-community siia.

Regio juhi mätta otsast ei oota eriti midagi. Konverentsid ei ole koht, kus meie valdkonnas olulist äri tehakse.