Estonian start-up stories by Toivo Tänavsuu
Soome tuntumaid noorema põlvkonna riskikapitaliste Taneli Tikka (32) ütleb, et palgatöö suurtes firmades pärsib inimeste loovust. Ta soovitab kõigil, kel vähegi indu, ettevõtjaks hakata.
Kuidas sinust sai ettevõtja?
See oli 1999. aastal. Lahkusin palgatöölt Nokia võrkude ettevõttest (praegune Nokia Siemens Networks), kus olin tegelenud tõeliselt vana kooli telekommunikatsiooniteenustega. Olgugi et toona oli see turg kiiresti kasvav, polnud töökeskkond üldsegi põnev. Suur organisatsioon on ääretult uimane. Ma tahtsin teha midagi muud ja lõin oma ettevõtte.
Millega tegeles sinu esimene ettevõte?
Lõin selle koos viie kolleegiga, nimeks sai Taika Technologies. Meie visioon oli, et internet on sotsiaalse suhtluse koht ning meie ehitame selleks rakendusi ja platvorme. Näiteks tahtsime teha Second Life’i tüüpi 3D-veebikeskkonna, mõtlesime mikroblogidele, reaalajas vestlustele.
Ettevõte käis läbi terve elutsükli – alates loomisest, investeeringust, klientide leidmisest ja lõpetades… sulgemisega 2002. aastal.
Miks Taika hääbus?
Sotsiaalne internet ei olnud siis veel üldse teema. Meie kliendid, välja arvatud telekommunikatsiooni- ja meediaettevõtted ei saanud meist aru. Kui internetimull sajandi alguses lõhkes, kadusid teise ringi finantseeringud sellistele ettevõtetele. See tõi meile probleeme. Firmat oli rahastanud kaks riskikapitalisti, kellest üks ei tahtnud meie käekäigust ööd ega mütsi teada, ja teine oli seda tüüpi kapitalist, kelle vastu me tegelikult võitlesime.
Kui palju raha kirjutati korstnasse?
Kokku viis miljonit eurot. Peamine finantseering oli neilt kahelt riskikapitalistilt. Aga Taikas oli ka pisut Tekese raha (riiklik tugistruktuur) ja pool miljonit eurot asutajate raha.
Olid firma juht. Mis tunne pärast ettevõtte sulgemist oli?
Toona tähendas see ettevõte minu jaoks kõike. Seda asja sai aetud palavikuliselt ja investeeritud palju isiklikku aega. Olin mitu kuud depressioonis, sest kaotasin ka üle 100 000 euro isiklikku raha.
Mida siis tegid?
Pidin väiksemasse ja odavamasse korterisse kolima. Kuna mul oli järsku rohkem aega kui varem, käisin usinalt jõusaalis ja jooksmas. Manustasin toidulisandeid, mida kiiresti liikuvad ja palju treenivad inimesed kasutavad, ning kaotasin tublisti kaalu.
Mida girlfriend kaotuse kohta ütles?
Ega ta eriti hästi sellele ei vaadanud…
Nii et said vägeva õppetunni?
Kindlasti. Mul oli suur au saada see õppetund koos väga tuntud inimestega – meil olid tiimis näiteks Soome praegune eurovolinik Olli Rehn, mitmed tuntud professorid ja USA tehnoloogiaeksperdid.
Kellelt võtsid Taikas malli?
Sotsiaalmeedia firmasid siis veel õieti polnud. Google alles alustas. Microsoft nokitses Messengeri kallal. Mängude tootjad üritasid Second Life’i tüüpi asju teha.
Mis ambitsioonid sul toona olid?
Peale selle, et tahtsime saada rikkaks ja kuulsaks, üritasime ka panna sotsiaalset interneti tärkama. Tahtsime luua oma suure online-keskkonna platvormi, aga selgus, et massid polnud selliseks asjaks veel valmis.
Kas mõtlesid pärast ebaõnnestumist, et selles vallas äri enam kunagi ei tee?
Depressioon oli igatahes väga suur. Pidin oma rahaasjad korda saama ja võlad tasuma. Läksin tööle firmasse, mis kannab nüüd Logica nime. Nad palkasid mind juhtima 50-liikmelist konsultantide tiimi. Nõustasime Nokiat ja TeliaSonerat. Aga pidasin seal vastu vaid kuus kuud. Mõistsin, et selline piiratud ja jäik keskkond mulle ei istu. Suurtes firmade ärikultuur näib olevat üles ehitatud nii, et maksimaalselt piirata teie loovust arendada uusi ärisuundi. Selle asemel peate keskenduma olemasoleva vana hoidmisele. Ma lahkusin firmast ja minust sai taas ettevõtja.
Mis siis tegid?
Logicas töötades tulid minu juurde mõned tuttavad, kes kurtsid, et serverisüsteemidega tegelev firma Fuksiini Sites on sisuliselt pankrotistumas. Kahjum oli sama suur kui müügikäive, tegevjuht ei saanud millegagi hakkama. Mind kutsuti ettevõtet saneerima. Öeldi, et sa, Taneli, oled ühest pankrotist juba läbi käinud, tead, kuidas asjad käivad, tule ja tegutse!
Oli see vast huvitav juhtum. Firma pakkus ülihead teenust, kuid oli kvaliteeti üle investeerinud. Ütlesime klientidele, et teate, nüüd kahekordistame oma hinna, muidu oleme pankrotis. Ja nad kõik olid sellega nõus, sest teenus oli tõesti hea.
Kuue kuuga firma seis paranes. Jõudsime nulli. Ja keegi ei lahkunud ettevõttest peale selle endise juhi. Siis ostis üks suur börsifirma 2003. aastal Fuksiini ära.
Mina sain pisut kapitali, maksin võlad ära.
Milline oli sinu suurim õppetund enne 2003. aastat?
See, et ei tohi olla liiga kontrolliv alluvate suhtes. Ei tohi kogu aeg alluvate tööd üle kontrollida ja vigu otsida – see tekitab neis trotsi. Keegi ei taha sellise bossi heaks töötada, motivatsioon ja loovus kaovad koos usaldusega.
Ja edasi?
Järgnevatel aastatel olin mitme ettevõtte juures. Näiteks firma StarDoll, mis müüdi hiljem briti riskikapitalistidele. Üks keskealine naine oli hakanud hobikorras pabernukke tegema. Ta lõi firma, mida juhtis tema poeg. Mina pidin ettevõtte üles töötama.
Samuti lävisin tihedamalt IRC-Galleria tegelastega.
Miks just need ettevõtted sinu teele jäid?
Nende ühine nimetaja on tugev kontseptsioon ja võimekas tiim.
Ja nüüd?
Nüüd olen täiesti iseseisev tegelane, mul on oma valdusfirma ja osalen aktiivselt mitme idufirma arendamises. Portfellis on mul umbes 11 investeeringut, kõik tehnoloogia või internetiga seotud.
Kui palju oled oma raha idufirmadesse pannud?
Väikestes summades, kokku on minu osaluste väärtus ehk 200–300 miljonit eurot. Pigem investeerin ettevõtetesse oma teadmisi ja aega.
Mis teeb sinu jaoks idufirma huvitavaks?
Kui tal on teostatav ja arendatav idee. Paljud ideed on teostamatud või lihtsalt nii-öelda „tore oleks”. Näiteks kord tutvustati mulle ideed, teha tarkvara, mis teeks Twitteri sõnumitest väikese video koos graafikaga. Aga mis mõte sellel oleks? Tore oleks lihtsalt.
Mis on sinu arvates kuum teema aasta-paari pärast?
Mina üritan vaadata, mis asjadega tulevad suured tehnoloogiafirmad Google, Apple ja Microsoft välja ning panen selle kokku inimeste psühholoogiaga – mida on inimestel tõeliselt vaja. Näiteks kuum teema on LED-valgustus – varem või hiljem minnakse sellele täielikult üle.
Sotsiaalmeedial tuleb konkureerida õlle, grillvorstide, tüdruksõbra ja telekaga. Kui ta suudab mehe kõikidest nendest asjadest eemale meelitada, siis ajab ta õiget asja. Facebook võib olla küll ülivõimas, kuid paljud inimesed pole siiani näinud vajadust selle järele. Kuidas see vajaduse barjäär lõhkuda?
Nii et märksõna on meelelahutus?
Jah. Kuna ilma selleta läheb elu ilmselt igavaks.
Kuidas noortesse ettevõtlikkust süstida?
Seda on raske väljastpoolt teha. Ettevõtja peab igaüks iseenda seest leidma. Peaksime mõtlema, mida tegelikult saavutada tahame. Palgatööl suures firmas tahetakse meilt ainult ühte konkreetset asja, sest laev liigub ühes konkreetses suunas. Kui leiame endast soovi teha ägedaid asju väikeses tiimis kiiresti ja ebaõnnestumisi kartmata, olemegi endast ettevõtja leidnud.
Kes on Taneli Tikka?
- Soome aktiivne ettevõtlustegelane, riskikapitalist, sariinvestor (diilitegija) ja blogija – vt veebist tane.li.
- Olulisemad exit’id ehk müügid: Dynamoid ehk IRC-Galleria.net (mis müüdi 2007. aastal 12,5 miljoni euro eest börsifirmale Sulake Corporation), Magenta (2006), MobileCRM (2003) ja Fuksiini Sites (2003).
- Juhtinud ridamisi mitmesuguseid ettevõtteid, nagu näiteks Wisdom Like Silence, RunToShop, Dynamoid, Magenta, MobileCRM, Taika Technologies. Lisaks olnud juhtivas rollis ettevõtetes nagu Dopplr, Ruukki Group, Kemppi, Logica jt. Nõustanud firmasid ja organisatsioone nagu Vigo Programme, Umbra Software, Brain Alliance, Capital Idea, TEKES jt, Netcycler, StarDoll jt.
- Magistrikraad Helsingi Majanduskõrgkoolist, bakalaureusekraad Laurea Polütehnikumist arhitektuuri ja ehitusinseneri erialal.
Lugu ilmus ajakirja HEI aprillinumbris.
1 Response to Soome riskikapitalist Taneli Tikka: alustasin äri, sest Nokia jäi uimaseks (Video)
Siim
January 18th, 2011 at 12:18 am
“Väikestes summades, kokku on minu osaluste väärtus ehk 200–300 miljonit eurot. ” – Ega siin ei olnud mõeldud, et tema osalusega firmade väärtus, mitte tema enda osaluse väärtus? Kui tema enda osalused oleks nii palju väärt, oleks tal rohkem kapitali kui mistahes eestlasel?