Paremat võimalust siinsetel ettevõtjatel kosmosevaldkonna juhtivatel tegelastel nii-öelda nööbist kinni võtta ja neile oma ideid tutvustada ei tule niipea. Avaldan konverentsi kolme külalise mõtteid enne üritust. 

Sir Martin Sweeting: satelliidid elavdavad majandust

Briti ettevõte Surrey Satellite Technology Ltd (SSTL) on suurepärane näide, kuidas väike ühemehefirma võib kosmose valdkonnas areneda tipptegijaks. Mullu ostis kiiresti kasvanud ettevõtte ära maailma üks suurimaid kosmosekontserne EADS Astrium. Firmale pani nii-öelda Apollo-aastatel ehk 1960-ndate lõpus aluse Sir Martin Sweeting (pildil), üks maikuus Tallinnas toimuva kosmosekonverentsi peaesineja. Suuresti tema teeneks peetakse väikeste, paindlike ja soodsate satelliitide ärisuuna arengut maailmas.

„Innovatsioon satelliitide valdkonnas läheb samalaadset rada, nagu arvuti kasutamise vallas  on käidud viimase kahe kümnendi jooksul,” räägib Sweeting. „Tulevikus näeme aina vähem suuri satelliite ning rohkem väiksemaid, mille tootmine ja kasutamine on paindlikum ning soodsam ja seda nii äri tegemiseks kui ka keskkonnaseireks.”

Kui Sweeting omal ajal elektroonikainseneriks õppis, konstrueeris ta vabal ajal kodus Nõukogude Liidu ja USA ilmasatelliitide jälgimise jaama. Kui haridus omandatud, võttis mees ette juba tõsisema projekti – tegi Surrey Ülikoolis valmis pisikese satelliidi, kus kasutas tolle aja uusimat mikrokiibitehnoloogiat.

Esimene prototüüp sai valmis ja läkitati üles 1981. aastal. Pärast teise satelliidi edukat käikulaskmist tekkis Sweetingul tahtmine luua ülikooli juurde väike spin-off-firma, mille nimeks sai SSTL. Tasahilju alustanud üksus on kasvanud enam kui 300 töötajaga ettevõtteks, kellel on soolas 300 miljoni naela (viie miljardi krooni) eest tellimusi, neist lõviosa ekspordiks.

1990-ndatel tegid väikesed satelliidid, mis seni olid olnud vaid teadlaste pärusmaa, tõelise kommertsarengu ning neid hakati kasutama muu hulgas seireks ja suhtluseks. Kui vanasti valitses olukord, et satelliidid olid suuremõõtmelised ja mõeldud ainult suurriikidele, siis nüüd on uued trendid.

„Pisemad ja soodsamad satelliidid annavad ka väikeriikidele suurepärased võimalused kaugseireks, mida on võimalik kiiresti ja paindlikult vajaduste järgi seadistada,” räägib Sweeting. „Õigupoolest on satelliit tasukohane isegi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.”

SSTL on seni ehitanud ja orbiidile läkitanud kokku 34 nano-, mikro- ja minisatelliiti. Lisaks tootmisettevõttele on tegu ka tugeva uurimisasutusega, kus ligi 70 doktorikraadiga inseneri töötavad uute tulevikusatelliitide tehnoloogiate kallal. Sedagi Surrey Space Center’is tegutsevat tiimi juhib Sweeting.

Kuid millega seletada SSTL-i edu? „Meie edu võti on olnud teistmoodi lähenemisnurk kosmosele,” räägib Sweeting. Selles on midagi proaktiivset – firma püüab olla eesrindlik innovaator, et mitte ainult täita klientide tellimusi, vaid luua endale kosmose vallas ka täiesti uut turgu. „Tuleb mõelda suurelt, kastiväliselt,” selgitab Sweeting.

SSTL-i asutaja tuleb Eestisse siinsetele ettevõtetele nõu andma, aga ilmselt ka enda jaoks turgu sondeerima. Aga mis eeliseid võiks Eesti riigile anda oma satelliidi orbiidile saatmine? Esmalt elavdavad satelliidid Sweetingu hinnangul riigi majandust – kas või selle kaudu, et kosmos on atraktiivne ja kiire arenguga majandusharu, mis tõmbab tehnoloogiaharidusega noori nagu magnet.

Ent kosmosele panustamine annab Sweetingu arvates ka teatava sõltumatuse pakkuda vajalikke teenuseid ja tuge nii oma inimestele kui ka ümbritsevatele riikidele. Valdkondades nagu näiteks keskkonnasaaste, kliimamuutused või ilmateade.

„Satelliidid on keerukas, aga paindlik kommunikatsiooni infrastruktuur, mis asendab suuremõõtmelisi, kulukaid ja kiiresti vananevaid maapealseid seadmeid,” ütleb Sweeting.

Göran Boberg: mõelge, milliseid kaugseire teenuseid vajate?

Göran Boberg (pildil) on Rootsi valitsusagentuuri Swedish National Space Board (SNSB) maaseire valdkonna juht. Ettevõtluse-, energia- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutseva üksuse tegevusvaldkonda jäävad erinevad rahvuslikud ja rahvusvahelised kosmoseprojektid. Tegu on Euroopa Kosmoseagentuuri ühele asutajaliikmele igati vajaliku teadusasutusega, mille põhiülesanne on rahalisi toetuste jagamine kosmoseuuringutele, tehnoloogiaarendusele ja kaugseire projektidele. Kõik ühe eesmärgi nimel: propageerida satelliitide kasutamist avalike teenuste valdkonnas ning tugevdada Rootsi kosmosefirmade ja teadusasutuste konkurentsivõimet.

Boberg räägib, et aastatepikkusel tööl on näha juba vilju. „Rootsis, kus umbes 55 protsenti territooriumist katab mets, kasutatakse satelliite näiteks metsaressursi hindamiseks,” räägib Boberg. „Metsandus on riigi jaoks väga tähtis majandusharu.” Satelliidid aitavad Rootsit ka veel näiteks merejää või märgalade ulatuse kaardistamisel ning vee kvaliteedi mõõtmisel.

Paar aastat tagasi eraldas Rootsi riik raha, et viie ametiasutuse initsiatiivil ellu rakendada ühine satelliidipiltide andmebaas nimega SACCESS. Bobergi üks sõnum eestlastele tuleval konverentsil saabki olema seotud satelliidipiltide kasutamisega. Et asutused ja ettevõtted võiksid neist kasu lõigata, peavad nad olema kättesaadavad paindlikult, soodsalt ja ühtsete reeglite alusel. Kas Eestiski võiks Rootsi eeskujul tekkida mingi ühtne satelliidipiltide andmebaas, näitab tulevik.

Igatahes soovitab Boberg meil hakata kaardistama Eestile spetsiifilisi vajalikke kaugseire teenuseid. Ehk millistes valdkondades oleks meile satelliitidest abi? 

Seni aga saavad Eesti ettevõtted SNSB-st abi koostöö tegemisel Rootsi ettevõtetega. Ühiseid projekte saab rahastada SNSB eelarvest. 

Stuart Martin: tugev info- ja telekomisektor on hea kasvulava

Stuart Martin (pildil) on firma Logica kosmose- ja satelliitkommunikatsiooni valdkonna direktor. Praegu on ta tihedamalt seotud Galileo ja Skynet 5 projektidega.

Martin ütleb, et Euroopa Kosmoseagentuuris polegi tegelikult suuri ja väikeseid liikmeid – on koostööd tegevad riigid, kes kõik panustavad aga ka saavad midagi. „Minu jaoks tundub Eesti pürgimine agentuuri liikmeks täiesti loogiline,” leiab Martin. „Eriti arvestades seda, et Eesti on tehnoloogiariik.”

Kuna Eestil on tugev info- ja telekommunikatsioonisektor, võiksime seda kasutada edukalt ka kosmosevaldkonnas. Martin usub, et kosmosemissioonidel muutub IT- ja telekomi valdkond aina olulisemaks, sest maapealsed seadmed muutuvad aina keerukamaks. Vaja on suuremaid ja kiiremaid võrke, keerukamad satelliidid nõuavad keerukamaid seadmeid, uued massiteenused – näiteks GPS iPhone’is – peavad sujuvalt ja tõrgeteta tarbijateni jõudma. „Seetõttu on Eesti tugev info- ja telekomisektor hea kasvulava!” usub Logica direktor.

Kosmoseala aasta tippsündmus Tallinnas

6.–7. mail 2010. aastal toimub Tallinnas Swissôtelis rahvusvaheline konverents „Space Downstream Services 2010: Kosmose maapealsed teenused riigi, ettevõtluse ja teaduse konkurentsivõime edendamisel”. Vt www.satfuturis.com.

Konverentsi eesmärk on tuua kokku teadlased, spetsialistid, ettevõtjad, ametnikud ja regioonide liidrid Balti riikidest, Põhjamaadest, Venemaalt ning mujalt Euroopast, et vahetada kogemusi kosmose maapealsete teenuste valdkonnas ning tutvustada uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi, millest Eesti jaoks on olulisemad satelliitkaugseire, -positsioneerimise ja -navigatsiooni rakendused.

Konverentsi ettekannetes keskendutakse lõppkasutajatele suunatud teenuste loomisele ja tutvustatakse vastavaid innovaatilisi ärimudeleid.

Konverentsi organiseerivad Invent Baltics, EAS, Tartu Observatoorium ja InnoEurope. Konverentsi läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekti EstSpacE vahenditest. Konverentsi kuldsponsoriks on Euroopa kosmosetööstuse konglomeraat EADS Astrium.

Kuidas hindad võimalusi, mida pakub kosmosevaldkond läbi ESA struktuuride nii Regiole kui ka Eesti majandusele tervikuna?

Riigi tasemelt vaadates on see tüüpiline kõrgtehnoloogia äri. Sellest räägitakse palju ja seda peetakse ihaldusväärseks. Samas teeb ikkagi lõviosa rahvuslikust rikkusest kaevamine-ehitamine, turistide poputamine ja puude saagimine.

Teisalt jälle on GPSid ja taevakanalid tänaseks tarbeesemed, aga samas kosmosetehnoloogia. Küsimus on lihtsalt selles, et kas riik sätib ennast teiste loodud tehnoloogia tarbijaks ja maksab neile selle eest – kas oleme kokku arvutanud, kui palju on eestlased navide, satitüünerite jms igapäevase nodi ostmiseks raha väljamaale maksnud? -  või sätib ennast tehnoloogia loojaks ja laseb raha endale kanda?

Regio kombineerib tarkvarategijad geograafidega. Otsime tööstusharusid, kus selline kombinatsioon väärtust loob. Näiteks logistika. Kümme aastat tagasi viis meid see kombinatsioon mobiilide asukohapõhiseid teenuseid tegema. Tänaseks oleme tõenäoliselt kõige suurem Euroopa firma, kes mobiilioperaatoritele LBSi (location based services) ja middleware’t teeb. Aeg on edasi minna ja kaugseire valdkond (downstream services) on täpselt see valdkond, kus Regio oma kompetentsidega klientidele midagi pakkuda saab. Miks ei peaks me sel alal jälle Euroopa suurimaks saama?

Eesti firmad esitasid jaanuari lõpuks oma nn PECS projektid (konkreetsed koostööprojektid ESA struktuuriga), sealhulgas Regio vist isegi mitu projekti. Millised on laias laastus Regio kosmosega seotud äriideed?

Regio esitas neli ideed tõesti ja tõenäoliselt saab üks ka rahastatud. Ma arvan, et ESAl ei ole midagi selle vastu, kui oma tegevusest räägime pärast seda, kui leping on käiku läinud.

Kuivõrd keeruline on kosmoseäris reaalsete tellimusteni jõuda või siis maakeeli niiöelda jalg ukse vahele saada? Mida sina ESA suunal suheldes oled juba õppinud?

Täiesti võimatu ilma riigipoolse toeta. Ma ei mõtle siin tuge lihtsalt raha maksmise mõttes, vaid riikliku poliitika ja sõnumiga. Riik on teada andnud, et liitub ESAga. Riik uurib, kes on Eestis kosmosevallas potentsiaalsed tegijad ja ütleb Euroopa kosmoseinsideritele, et „Eestis on tegijad X, Y ja Z“.

Ilma sellise toeta ei jõuaks me kuhugi. Selles mõttes on kosmosevaldkond eriline. Näiteks LBSide vallas eksportides ei ole me kordagi tundnud, et riik saaks kuidagi kaasa aidata. Kosmosetehnoloogia on aga hoopis teine tubakas.

Teisest küljest, kui me juba väljamaa insideritega räägime, on kõik läinud väga libedalt. Jääb mulje, et meie ideid ja projekte seal lausa oodatakse! Sounds too good to be true. Eks aasta lõpuks olen targem, sügisel peaks esimesed lepingud sõlmitud olema.

Mis hindad olevat Regio tugevusteks võrreldes konkurentidega, kui jutt käib kosmoseärist, Regio puhul siis ilmselt sateliitnavigatsiooniteenustest?

Meie eripära on tarkvarategijate ja kaarditegijate kombinatsioon.

Ja kosmosetehnoloogias on kiiremini näkanud kaugseire, mitte navigatsiooni valdkond.

Millised on sinu ootused seoses Space Downstream Conference’iga, mis leiab aset maikuus Tallinnas?

Kosmosefännina ootan seda huviga. Müts maha organisaatorite ees – Eesti ei ole ju maailmas tuntud  kosmosetegija, aga ikka võeti ette ja kutsuti kosmose-community siia.

Regio juhi mätta otsast ei oota eriti midagi. Konverentsid ei ole koht, kus meie valdkonnas olulist äri tehakse.

Ühtlasi kutsub Kolk kõiki Eesti tehnoloogiaettevõtjaid, riigiasutuste esindajaid ja kõiki huvilisi 6.-7.maini Tallinnas Swissotelis toimuvale Space Downstream Services 2010 kosmosekonverentsile. Tegu on ideaalse networking‘u üritusega, kus saab nööbist kinni võtta Euroopa võimsamate kosmosefirmade esindajatel. Ja küsida neilt näiteks kas sinu äriidee seoses satelliitide kasutamisega on hea. Või kuidas võiks neist sinu ärile kasu olla.

Kohal on EADS Astriumi, Surrey Satellite Technology, Logica jpt ettevõtete ja asutuste tegelased. Eesti firmadel avaneb võimalus end konverentsi kaudu promoda. 

Kuni 3.aprillini on konverentsil osalemine täiesti tasuta!

In November 2009, after Estonia had signed European Cooperating State Agreement with ESA, representatives from EADS Astrium and its subsidiary Surrey Satellite Technology visited Estonia to share their thoughts on space business and look for new technologies and expertese from Estonia.

Estonian entrepreneurs have responded to the “space call” with some interesting ideas and concepts, that I have described in this article.

Estonia aims to become a full member of ESA by 2016, but like Madis Võõras, Space Advisor from Enterprise Estonia says „ESA doesn’t need countries that have nothing to offer.“

So what exactly do we have to offer – that was the question I asked from Estonian entrepreneurs.

Two front-runners

There seem to be at least to companies in Estonia with clear betterment for ESA. One of them is Regio – one of the leading mobile positsioning technology provider in Europe. Thanks to the long term partnership with Ericsson, Regio’s mobile services are avalible for about 200 million subscribers worldwide. Among other nationals, people from Argentina, Sudan and Pakistan are using Regio’s services through their mobile operators.

Regio is already cooperating with Telespazio, one of the leading space tech companies in Italy, in an EU framework project IMSK (Integrated Mobile Security Kit) aiming to reduce the terror threats during large events.

Already in

The other Estonian company expected to add value to ESA activities is Modesat Communications. Its PilotSync modem solution offers bigger and more intensive data  transmission through existing communication channels. 

Peep Põldsamm, CEO of Modesat says that they are already involved in space activities. „In the area of fixed satellite communication we are already in talks with a military-related company from Israel. And if we manage to find time, we will also launch products for high-speed terminals, such as jet airplanes,“ he says.

In consortium or alone?

Some other Estonian companies are still considering their chances in space area. The founder of a software company Apprise, Alari Aho believes that it is easier to get involved in ESA programmes as part of a consortium of companies rather than alone.   

Erki Saluveer from Positium LBS is interested in possibilities offered by earth observation and satellite navigation. „We are currently using log files of mobile operators to understand the mobility of people. But this data has its flaws, so we need to complement it with other information sources. I wonder if satellite data can fix this problem,“ he says.

Tackling famine

Relatively more interesting idea regarding space comes from a young Estonian start-up Nycosat, owned by Veiki Kolk. The company wants to establish a social-network-like web platform, that would be used to register and map the global sources of natural food. And by doing so reduce the worldwide famine. All this could be done using earth observation and satellite navigation, complemented by exchange of observations by people (users).

Some other ideas of possible space business are presented in the video.

Estonia + Italy = successful Space Business cooperation? from Toivo Tänavsuu on Vimeo.

ESRIN is one of the establishments of ESA. It is located in Frascatti, Italy in center site area of 80 000 square meters and its primary tasks are to manage earth observation data and provide informatics services.

30 ground stations

ESRIN coordinates over 30 ground stations for the reception of satellite data, which are the transmitted to Frascatti for processing, filing and distribution for final users. In addition the organization develops software applications and is in charge of the management of of informatics services operations for all of the ESA’s establishments. Hundreds of gigabytes of information is processed in ESRIN every day.

“People ask why do we (ESA) need to send astronauts to space, but no one asks any more why do we collect data for earth observation,” says Dieter Isakeit, PR guy from ESRIN.

Satellites are part of our everyday life

Either we are talking about hurricanes, earthquakes, land and ocean surfaces, climate change, traffic, security or city planning issues, you name it – they all require satellite data.

ESRIN people tried to explain to Estonian delegation that there are about a million possibilities to use satellite information and more importantly – make business with it. You just have to use your imagination, get inspired.

Some new Estonian ideas already

And some of us did too. Teet Jagomägi, CEO of Regio said he already has a plan. And we well publish soon a post, where a new Estonian start-up Nycosat will disclose its interesting idea. How the earth observation information is used and what was the message for Estonian delegation, see from the video.

Tiny e-nation wants to become full member of European Space Agency by 2016. Preparations are conducted by Enterprise Estonia. “Let’s see!” people say.

This is the kick-off post in series of other upcoming ones, dedicated to Estonian race for space.

In the first TigerPrises.com space-video representative from giant space-related consulting, outsourcing and solutions company Logica, Rob Postema talks about the opportunities he sees for newcomers.

Some space facts regarding Estonia for appetizer:

• Estonian scientists designed and built several scientific instruments for space studies during Soviet time (1960′s – 1980′s).
• For example in mid 1980′s a FAZA telespectrometer was constructed in Estonia for the Soviet orbital space station Mir.
• Space food chef’s of Põltsamaa Agricultural Factory lay the table for Soviet cosmonauts.
• Later, since the beginning of 1990′s Estonian scientists were involved in collaboration with the European Space Agency’s Gaia programme. And Estonian company Vertex built a large antenna reflector structure for ESA.
• Accession talks between ESA and Estonia started in 2005, currently the companies and public sector institutions get themselves acquainted with opportunities rising from earth observation, satellite navigation etc.
• There are about 15-20 technology companies in Estonia believed to have realistic business opportunities in ESA programmes. TigerPrises.com will bring these companies more into focus in upcoming space posts. Stay tuned!

The post was published in cooperation with Invent Baltics.

Logica: Business opportunities from space?! from Toivo Tänavsuu on Vimeo.