Flydog pakub täisteenust – alates ideede genereerimisest, turuanalüüsidest lõpetades seeriatootmise ettevalmistamisega – neile, kel pole tootearenduses kogemusi või ressursse.

Ettevõte tahab tuua kvaliteetse tootearendusteenuse nii Eesti kui ka Skandinaavia turule ning teeb koostööd Soome tootearendusbürooga Provoke.

Sternfeld ja kolleegid on lisaks Vabadussamba kontseptsioonile seni välja töötanud mobiilse turvaseadme korpuse ja kasutajaliidese, käärtõstuki, induktsioonipliidi, robotkäe jpm. Momendil töötatakse näiteks tuulegeneraatori kallal ning luuakse Kunda uue seikluspargi kontseptsiooni.

Sternfeld ja Laidre tegelevad TTÜ Avatud Ülikoolis alates 2005.aastast ka insenerihariduse propageerimisega läbi abiturientidele mõeldud tootearenduskursuste.

Aasta tagasi tekkis graafilisel disaineril Mihkel Rongal visioon lemmikloomale sarnanevast virtuaalsest tegelasest, kelle igaüks saaks oma nägemuse järgi veebis kokku panna.

Idee seisis kuni Garage48 ürituseni sahtlis. Üritusele tuli kokku sadakond erineva taustaga inimest: programmeerijaid, äriarendajaid, disainereid ja turundajaid jt. 48 tunniga tegi tiimidesse jagatud seltskond valmis 16 teenust. Nende hulgast valis žürii, kuhu kuulus ka majandusminister Juhan Parts, parimaks Kratid.com’i.

Tiim tegi Ronga idee teoks. Sinna kuulusid lisaks Rongale veel Martin Grüner, Eero Koplimets, Martin Kapp, Ardi Ravalepik ja Margot Müürsepp. Koos leiti virtuaaltegelasele vorm ja nimi – Kratt. Valmisid veebileht ja Krattide loomise programm.

Käivitus Krati promo nii Facebookis kui ka Twitteris. Menu ja sellega kaasnev “tasuta reklaam” oli võimas, arvestades, et tegelikult pole Kratt inimestele eluliselt vajalik. Eesti mütoloogias on Kratt ka tegelane, kes asju kokku varastab.

Facebookis tekkis krattidel mõne päevga 200 fänni. Lisaks suurele tehnoloogiasaidile Techcrunch kajastas Kratte Eesti meedia: Krattide tiim kutsuti nii “Terevisiooni” kui Kuku raadiosse ning portaalis E24 oli see esiuudis. Praeguseks on inimesed teinud ligi 1000 virtuaalkratti ning 50 tootmiseks on esitatud juba tellimus. Krattide loojatel pole samas veel ettevõtegi registreeritud, samuti otsitakse alles “mänguloomade” tootjafirmat.

Mihkel Ronk leiab, et inimestel on vaja meelelahutust. Uue kangelasega tahetakse väga kaugele jõuda. Kratid.com tehakse kindlasti ingliskeelseks ning idee on teha Kratist multifilmikangelane. Seejärel jääb oodata, mil mõni tuntud riskikapitalist Krattidesse paarsada tuhat dollarit investeerib ning kas Krattide tiim tõuseb komeedina rahvusvaheliste start-up-edulugude sekka.

Garage48 žürii liikme Allan Martinsoni sõnul on Kratis midagi väga eestlaslikku ja folkloorilist, kuid teisi rahvaid ei pruugi tegelane nii väga erutada. “Samas, mingi nišš on maailmas kõikidele imelikele loomadele. Näiteks Jaapani ning Korea turgudelt võib selles osas teinekord tulla väga ootamatu reaktsioon.”

Papatouchi osanik Anton Ovsjankin on kindel, et touchscreen’ide ehk puutetundlike ekraanide kasutatavus maailmas kasvab. Need vajavad aga universaalset veebipõhist tarkvara, mida Papatouch välja pakubki. Euroopas on isegi McDonalds katsetamas iseteeninduslikke ekraane.
Seni on probleemiks olnud selliste ekraanide ja nende hoolduse kallis hind. Aga raudvara odavneb ning puutetundlikud ekraanid muutuvad kättesaadavamaks.

Ovsjankin näeks potentsiaalsete klientidena hea meelega hotelle, restorane, kuid miks mitte ka näiteks videolaenutusi. Hetkel otsib firma kliente, kellega viia läbi pilootprojekte.

Senikaua kui touchscreen’ide ärisuund alles käivitub, müüb Papatouch ettevõtete tootmise efektiivsemaks muutmiseks mõeldud nn Easylean tarkvara, tehes selles vallas koostööd juhtimiskonsultandi Jari-Pekka Kukkoneniga.

Logistikuks õppinud ja ühtlasi IT Kolledžis tudeeriv Ovsjankin on Easyleani konsultant.

Techcrunchi uudis, pühendatud Erply 24 miljoni kroonisele investeeringule USA ja Euroopa riskikapitalistidelt, kasvatas mõne hetkega firma kodulehe külastatavuse sajakordseks!
Tegelikult on Erply briti firma (nii on lihtsam asju ajada), kuid selle pesa asub Tallinnas Pärnu maanteel.

Erply tarkvara on suunatud väike- ja keskmise suurusega etevõtetele ning selle abil saab korraldada erinevaid asju, alates raamatupidamisest ja laoarvestusest, lõpetades kassamüügiga.

Kristjan Hiiemaa ja tema äripartner Martti Paju räägivad, et nende toode on sündinud aastatepikkuste äritarkvara arendamise kogemuste ja klientide tagasiside baasilt. Edu taga olevat “töö, töö ja veel kord töö”. Vajadusel ollakse asja kallal 24/7 ning väga surue entusiasmiga.

Erplyl on mitutuhat kasutajat, neist tasulist teenust kasutavad alla tuhande. Aga huvi kasvab väga kiiresti, vähemalt 20 protsenti kuus, ning firma teenib raha. Klientide hulgas on erinevad poed, automüüjad aga ka näiteks restoranid.

Praegune edu on Hiiemaa arvates siiski alles algus – järgmise sammuna tahetakse teenus viia USA turule, kus on 20 miljonit potentsiaalset klienti.

Hiiemaa nõustub Erplyst rääkima paljugi, kuid endast võimalikult vähe. “Olen 1998.aastast IT-süsteemidega tegelenud, aga sellest pikalt heietada ei tahaks.” Ta on pikalt juhtinud Endel Sifiga seotud IT-ettevõtet Intral. Samuti osaleb ta kiirlaenuäris, ettevõtmises nimega hoiukassa.ee.

Nüüd saavad nad endi sõnul suuri ja põnevaid tellimusi igast ilmakaarest. Ja näib raske seda õiget projekti valida, millega end pikaks ajaks siduda.

Need mehed on Rain Allikvee (pildil), Jaanus Lang, Margus Laak ja Kristjan Võrk. Üks graafiline disainer, teised 10aastase staažiga programmeerijad. Mehed ütlevad, et töö on nende jaoks ühtlasi ka hobi – mis saaks parem variant olla?

Teistest pisikestest IT firmadest näib Artify’t eristavat süstemaatiline töö efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmise nimel. Iga päev küsitakse endilt, mis on tehtud, millega tegeletakse ning mis tööd takistab. Fookus on pandud keerukamatele projektidele, mille käigus saab ise areneda.

Üks Artify projektidest, kus tegijatel ka ärihuvid, on Traindom – äsja avatud keskkond, mille idee autor on Peep Laja ja mis võimaldab igaühel oma koolitusprogramm luua ja sellega raha teenida.

Allikvee sõnul teeb Artify hetkel veel ka uut veebiteenuste keskkonda ühele reisifirmale, kaalub Suurbritannia tellija pakkumist suure meediakeskkonna ehitamiseks ning teisele kliendile strateegiamängu loomist.

„Pool aastat tagasi me veel ei teadnud, mis meist saab,“ räägib Allikvee. „Aga tänaseks oleme end vabaks töötanud. Meil siin inimesi ei motiveeri mitte lihtsalt raha, vaid nad on ka hingega asja kallal.“

Huvi olevat Artify vastu näidatud nii Eestist, Soomest, Suurbritanniast kui ka USAst Silicon Valleyst. „Sisuliselt peame mõne nädala jooksul ära otsustama,millega järgmised kolm aastat tegeleme!“ ütleb Allikvee.

Entusiastid idufirmast Veloelektron tulid välja uudse kaherattalise elektrisõidukiga, mida kutsuvad ise  rolleriks, ent mille nimi on Exo Bike. See urbanistlikku poppkultuuri sobilik sõiduk on eelkõige suunatud linnainimestele, kes võtaksid oma kergliiklusvahendi hea meelega ööseks korterisse ning tahaksid linna ummikutest võimalikult kiiresti läbi pääseda.

Veel tänavu kavatsetakse sõiduk Skandinaavia turule viia.

Exo Bike’i prototüüp on huvitav sõiduriist. Igati mugav – sõita saab sirge seljaga – ja hästi juhitav, praktiliselt hääletu ja väga ökonoomne. See on pisut enam kui meetri pikkune, kaalub 25–30 kilogrammi ja mahub kenasti lifti. Arendab kiirust kuni 45 kilomeetrit tunnis ning ühe laadimisega sõidab kuni 100 kilomeetrit. Praegu võib sõiduki tellida umbes 35 000 krooni eest. See-eest on 100 kilomeetri energiakulu vaid 2–3 krooni.

Exo puhul haarab esmalt tähelepanu disain. Tema pluss on see, et ükski praegu turul saadaolevatest “konkurentidest” pole päris võrreldavad. Elektrirollerid on liiga rasked, kohmakad ja vanamoelised. Elektri-jalgrattad aga lihtsalt veidrad. Exoga võib teha igasugu vigureid – kas või hüpata ja sõita tagarattal.

Veloelektroni tuumiku moodustavad disainerid-insenerid Gabriel Verilaskja ja Priit Aas, metallifirma Favori omanik ning motofänn Almar Proos ning majandusministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk.

Mehed räägivad, et kui Exoga linnapeale sõitma minna, tulevad inimesed kohe uudishimust ligijuures ja küsivad, kust sellist saada. Spordi- ja rattapoed on valmis kohe Exo müüki võtma.

Põhiline disainer ja insener Verilaskja ütleb, et Exol pole sisuliselt ühtegi liigset komponenti, peale kleepekate. Ei mingit üleliigseid plastmassvidinaid. Kõik on hoolikalt läbi mõeldud ja kasutatud loodussõbralikke materjale. Suur eelis on see, et Exole leiab vajadusel varuosi tavalisest  jalgrattapoest.

Müügi ja turundusega tegelev Tuisk peab Exo eeliseks kiiret turule tulekut. Äsja alustanud firma Veloelektron on loetud kuudega jõudnud nullist väikeseeriatootmise ettevalmistamiseni. Firma käsutuses on Favori metallitsehhi moodsad tööpingid.

Exo miinus on praegu hind. Tuisk leiab, et see peaks langema alla 25 000 krooni, et sõiduk oleks konkurentsivõimeline. Praegu on oluline leida kriitiline hulk algfaasi kasutajaid, kes on nõus kõrgemat hinda maksma.

14. aprillil kell 11 toimub Tallinnas Ahhaa keskuses Exo esimene avalik esitlus, kus huvilistel on võimalik ka proovisõitu teha.