Estonian business registry shows that new investors behind the project are Regio (the well-known mapping, mobile positioning and GIS software developer), Estonian Development Fund (Arengufond) and its Chairman of the Supervisory Board, entrepreneur Raivo Vare. Investment sum, as I recall Martinson telling me earlier, was around 200 000 euros.

I wrote a post on Inner Circle few weeks ago. In september the team will go to Silicon Valley to prepare for the launch.

Inner Circle aims to establish a new social network, much like Facebook, but lot more private, crap-free and easier to use.

Martinson says that 95 percent of all the communication currently takes place in smaller groups: among family, collegues, friends, hobby groups, training mates etc. Facebook is extremely popular, with hundreds of millions of users (over 200 000 in Estonia already), it has a plentitude of functionality, but Facebook is not the best communication tool for smaller groups.

„Facebook has lists and groups, but they are inconvenient to use. Everyone is your „friend“, irrespective of how they became your fiends,“ Martinson says.
In the new soon-to-be revealed environment of Inner Circle, currently in rough beta phase, the users will be able to switch in between different groups with ease, share content, information,  multimedia – in other words do all the modern social communication things – separately in each of their group.

Artec’s STB’s with Vecly’s software are currently sold in Estonian electronic stores. But Vecly is now targeting much larger partners such as Renesas, NEC, NXP and Trident-Adecq. The company is also having negotiations with Levira, the main TV and radio broadcast network operator in Estonia.

Vecly’s consideration is following: China, where majority of STBs are obviously produced, is an inexpensive country for electronics production, but Chinese software is far from being perfect. Here’s where Vecly enters into the game.

Yrjö Ojasaar says that in the next 3-5 years transition to digital broadcasting will happen in many countries worldwide. Consumers will have higher quality TV and much higher number of channels.

Want it or not, all the analog TV watchers will need to buy the STB. But STB, as we know, is basically a computer, enabling much more than just showing TV. It allows to play games, without the need to buy separate console, X-Box or Wii. It can also be used to share content – movies, pictures etc. It allows video on demand. One can even use Skype, Facebook and Twitter via STB.

„Set-top boxes become the multimedia centers of our lives!“ Ojasaar imagines.

And that will open up totally new possibilities not only for consumers, but for advertisers. In times when conventional TV ads are drying up and Internet advertising is growing, one could expect to see new special advertising channels distributed via STBs. For example a gardening channel paid by your local gardening store.

We’ll see. One thing is for sure though: Vecly wants to be present in all the countries going through the switch from analog to digital.

Few weeks ago two well-known Estonian startuppers, Jüri Kaljundi and Andrus Purde launched Emp.ly – a new social media startup, making staffing a lot easier and fun.

Emp.ly helps companies to spread their job ads over the social web (through friends, fans and followers) with ease. It is more likely to find workers this way, than just using regular classified’s. For people in social web: the more they spread these job ads among their friends, the bigger their chance to get rewarded with Amazon giftcards.

The service is meant for smaller and medium size companies, who have no budgets to carry out massive recruitment campaigns. Remarkable about Emp.ly is that Purde and Kaljundi launched the service in Silicon Valley, believing that there is no better place in the world to attract users and find partners.

Emp.ly also has a „sister application“ called Talentag. If your friend is the best salesman, designer, programmer, visionary or just an inspiring and helpful individual – you can tag him in Facebook accordingly. 

Talentag is the way of making „virtual compliments“, showing how respectful and professional people, who happened to be tagged, are. The custom tags are good-looking and colorful, there are tens of them made already. But Talentag also gathers ideas of new tags.

Andrus Purde is not yet willing to talk about user numbers, since they are very modest. Moreover, he underlines that both services – Emp.ly, as well as Talentag are currently under some heavy development.

The beginning looks promising. But one might have doubts if these, a bit „nice to have“ tools would make a lot of money for their founders. What do you think?

Their aim is to establish a new social network, much like Facebook, but lot more private, crap-free (without the FarmVille and who’s your friend’s friend reminders and all the other annoying things) and easier to use.

Martinson says that 95 percent of all the communication currently takes place in smaller groups: among family, collegues, friends, hobby groups, training mates etc. Facebook is extremely popular, with hundreds of millions of users (over 200 000 in Estonia already), it has a plentitude of functionality, but Facebook is not the best communication tool for smaller groups. 

„Facebook has lists and groups, but they are inconvenient to use. Everyone is your „friend“, irrespective of how they became your fiends,“ Martinson says.

In the new soon-to-be revealed environment of Inner Circle, currently in rough beta phase, the users will be able to switch in between different groups with ease, share content, information,  multimedia – in other words do all the modern social communication things – separately in each of their group. 

Head of the project, Andrus Raudsalu calls it „the private Facebook“ and says it will be useable over different communication platforms: the web, e-mail, SMS, mobile etc. He considers mailing lists and groups as the main competitors.

Social networks serving small groups are becoming more and more trendy these days. About ten projects worldwide are currently in development, but non of them has yet clearly taken the lead.

Perhaps at some point in Autumn, when the project will be launched, Inner Circle is planning to target US market and other English-speaking markets. Revenues have to come from advertising and freemium group-services.

Martinson and Raudsalu expect to see hundreds of thousands of groups established in their environment by the end of 2011.  If the target is not met, feasibility comes under question.

In August Martinson and his partners will raise around 200 000 euros seed capital for their new ambitious project.

Estonian Development Fund was established few years ago. Benchmarking the Finnish SITRA model its main functions are providing economic forecast and ideas how to create growth, but also developing venture capital market in Estonia.

The fund has invested into seven companies thus far: SmartPost (a logistics company offering modern parcel sending solutions), Golitah Wind (developing next generation wind turbine), Massi Miliano (the virtual fitting room developer Fits.me), United Dogs and Cats (social network for pet owners, has failed for good recently), BiotaP (a biotech company) and GrabCAD (a CAD library provider).

Nevertheless, skeptics say the portfolio is weak and insufficient to justify the fund’s existence. Before the Estonian Development Fund started off many people thought we do not really need an extra state VC. Now these people say that the new exceptional investment round, that we are going to see, is giving the fund “a mandate for existence”, because once you already invest, you apparently have to work with the companies.

Heidi Kakko (pictured) and Andrus Oks, the investment people from Estonian Development Fund disagree with this standpoint, of course. And many people think efforts of the fund have been very valuable. It is always easier to criticize and believe me, Estonians are world champions on this.

One of the fund’s investments – United Dogs and Cats – has failed recently. Now the fund is looking for a new investor to take the company over. Two candidates are currently being heavily negotiated with. I think I know one of them (a foreign businessman living and working in Estonia), but I will not say it, because I do not want to blow this thing off.

Kuidas sinust sai ettevõtja?

See oli 1999. aastal. Lahkusin palgatöölt Nokia võrkude ettevõttest (praegune Nokia Siemens Networks), kus olin tegelenud tõeliselt vana kooli telekommunikatsiooniteenustega. Olgugi et toona oli see turg kiiresti kasvav, polnud töökeskkond üldsegi põnev. Suur organisatsioon on ääretult uimane. Ma tahtsin teha midagi muud ja lõin oma ettevõtte.

Millega tegeles sinu esimene ettevõte?

Lõin selle koos viie kolleegiga, nimeks sai Taika Technologies. Meie visioon oli, et internet on sotsiaalse suhtluse koht ning meie ehitame selleks rakendusi ja platvorme. Näiteks tahtsime teha Second Life’i tüüpi 3D-veebikeskkonna, mõtlesime mikroblogidele, reaalajas vestlustele.
Ettevõte käis läbi terve elutsükli – alates loomisest, investeeringust, klientide leidmisest ja lõpetades… sulgemisega 2002. aastal.

Miks Taika hääbus?

Sotsiaalne internet ei olnud siis veel üldse teema. Meie kliendid, välja arvatud telekommunikatsiooni- ja meediaettevõtted ei saanud meist aru. Kui internetimull sajandi alguses lõhkes, kadusid teise ringi finantseeringud sellistele ettevõtetele. See tõi meile probleeme. Firmat oli rahastanud kaks riskikapitalisti, kellest üks ei tahtnud meie käekäigust ööd ega mütsi teada, ja teine oli seda tüüpi kapitalist, kelle vastu me tegelikult võitlesime.

Kui palju raha kirjutati korstnasse?

Kokku viis miljonit eurot. Peamine finantseering oli neilt kahelt riskikapitalistilt. Aga Taikas oli ka pisut Tekese raha (riiklik tugistruktuur) ja pool miljonit eurot asutajate raha.

Olid firma juht. Mis tunne pärast ettevõtte sulgemist oli?

Toona tähendas see ettevõte minu jaoks kõike. Seda asja sai aetud palavikuliselt ja investeeritud palju isiklikku aega. Olin mitu kuud depressioonis, sest kaotasin ka üle 100 000 euro isiklikku raha.

Mida siis tegid?

Pidin väiksemasse ja odavamasse korterisse kolima. Kuna mul oli järsku rohkem aega kui varem, käisin usinalt jõusaalis ja jooksmas. Manustasin toidulisandeid, mida kiiresti liikuvad ja palju treenivad inimesed kasutavad, ning kaotasin tublisti kaalu.

Mida girlfriend kaotuse kohta ütles?

Ega ta eriti hästi sellele ei vaadanud…

Nii et said vägeva õppetunni?

Kindlasti. Mul oli suur au saada see õppetund koos väga tuntud inimestega – meil olid tiimis näiteks Soome praegune eurovolinik Olli Rehn, mitmed tuntud professorid ja USA tehnoloogiaeksperdid.

Kellelt võtsid Taikas malli?

Sotsiaalmeedia firmasid siis veel õieti polnud. Google alles alustas. Microsoft nokitses Messengeri kallal. Mängude tootjad üritasid Second Life’i tüüpi asju teha.

Mis ambitsioonid sul toona olid?

Peale selle, et tahtsime saada rikkaks ja kuulsaks, üritasime ka panna sotsiaalset interneti tärkama. Tahtsime luua oma suure online-keskkonna platvormi, aga selgus, et massid polnud selliseks asjaks veel valmis.

Kas mõtlesid pärast ebaõnnestumist, et selles vallas äri enam kunagi ei tee?

Depressioon oli igatahes väga suur. Pidin oma rahaasjad korda saama ja võlad tasuma. Läksin tööle firmasse, mis kannab nüüd Logica nime. Nad palkasid mind juhtima 50-liikmelist konsultantide tiimi. Nõustasime Nokiat ja TeliaSonerat. Aga pidasin seal vastu vaid kuus kuud. Mõistsin, et selline piiratud ja jäik keskkond mulle ei istu. Suurtes firmade ärikultuur näib olevat üles ehitatud nii, et maksimaalselt piirata teie loovust arendada uusi ärisuundi. Selle asemel peate keskenduma olemasoleva vana hoidmisele. Ma lahkusin firmast ja minust sai taas ettevõtja.

Mis siis tegid?

Logicas töötades tulid minu juurde mõned tuttavad, kes kurtsid, et serverisüsteemidega tegelev firma Fuksiini Sites on sisuliselt pankrotistumas. Kahjum oli sama suur kui müügikäive, tegevjuht ei saanud millegagi hakkama. Mind kutsuti ettevõtet saneerima. Öeldi, et sa, Taneli, oled ühest pankrotist juba läbi käinud, tead, kuidas asjad käivad, tule ja tegutse!
Oli see vast huvitav juhtum. Firma pakkus ülihead teenust, kuid oli kvaliteeti üle investeerinud. Ütlesime klientidele, et teate, nüüd kahekordistame oma hinna, muidu oleme pankrotis. Ja nad kõik olid sellega nõus, sest teenus oli tõesti hea.
Kuue kuuga firma seis paranes. Jõudsime nulli. Ja keegi ei lahkunud ettevõttest peale selle endise juhi. Siis ostis üks suur börsifirma 2003. aastal Fuksiini ära.
Mina sain pisut kapitali, maksin võlad ära.

Milline oli sinu suurim õppetund enne 2003. aastat?

See, et ei tohi olla liiga kontrolliv alluvate suhtes. Ei tohi kogu aeg alluvate tööd üle kontrollida ja vigu otsida – see tekitab neis trotsi. Keegi ei taha sellise bossi heaks töötada, motivatsioon ja loovus kaovad koos usaldusega.

Ja edasi?

Järgnevatel aastatel olin mitme ettevõtte juures. Näiteks firma StarDoll, mis müüdi hiljem briti riskikapitalistidele. Üks keskealine naine oli hakanud hobikorras pabernukke tegema. Ta lõi firma, mida juhtis tema poeg. Mina pidin ettevõtte üles töötama.
Samuti lävisin tihedamalt IRC-Galleria tegelastega. 

Miks just need ettevõtted sinu teele jäid?

Nende ühine nimetaja on tugev kontseptsioon ja võimekas tiim.

Ja nüüd?

Nüüd olen täiesti iseseisev tegelane, mul on oma valdusfirma ja osalen aktiivselt mitme idufirma arendamises. Portfellis on mul umbes 11 investeeringut, kõik tehnoloogia või internetiga seotud.

Kui palju oled oma raha idufirmadesse pannud?

Väikestes summades, kokku on minu osaluste väärtus ehk 200–300 miljonit eurot. Pigem investeerin ettevõtetesse oma teadmisi ja aega.

Mis teeb sinu jaoks idufirma huvitavaks?

Kui tal on teostatav ja arendatav idee. Paljud ideed on teostamatud või lihtsalt nii-öelda „tore oleks”. Näiteks kord tutvustati mulle ideed, teha tarkvara, mis teeks Twitteri sõnumitest väikese video koos graafikaga. Aga mis mõte sellel oleks? Tore oleks lihtsalt.

Mis on sinu arvates kuum teema aasta-paari pärast?

Mina üritan vaadata, mis asjadega tulevad suured tehnoloogiafirmad Google, Apple ja Microsoft välja ning panen selle kokku inimeste psühholoogiaga – mida on inimestel tõeliselt  vaja. Näiteks kuum teema on LED-valgustus – varem või hiljem minnakse sellele täielikult üle.

Sotsiaalmeedial tuleb konkureerida õlle, grillvorstide, tüdruksõbra ja telekaga. Kui ta suudab mehe kõikidest nendest asjadest eemale meelitada, siis ajab ta õiget asja. Facebook võib olla küll ülivõimas, kuid paljud inimesed pole siiani näinud vajadust selle järele. Kuidas see vajaduse barjäär lõhkuda?

Nii et märksõna on meelelahutus?

Jah. Kuna ilma selleta läheb elu ilmselt igavaks. 

Kuidas noortesse ettevõtlikkust süstida?

Seda on raske väljastpoolt teha. Ettevõtja peab igaüks iseenda seest leidma. Peaksime mõtlema, mida tegelikult saavutada tahame. Palgatööl suures firmas tahetakse meilt ainult ühte konkreetset asja, sest laev liigub ühes konkreetses suunas. Kui leiame endast soovi teha ägedaid asju väikeses tiimis kiiresti ja ebaõnnestumisi kartmata, olemegi endast ettevõtja leidnud.

Kes on Taneli Tikka?

• Soome aktiivne ettevõtlustegelane, riskikapitalist, sariinvestor (diilitegija) ja blogija – vt veebist tane.li.
• Olulisemad exit’id ehk müügid: Dynamoid ehk IRC-Galleria.net (mis müüdi 2007. aastal 12,5 miljoni euro eest börsifirmale Sulake Corporation), Magenta (2006), MobileCRM (2003) ja Fuksiini Sites (2003).
• Juhtinud ridamisi mitmesuguseid ettevõtteid, nagu näiteks Wisdom Like Silence, RunToShop, Dynamoid, Magenta, MobileCRM, Taika Technologies. Lisaks olnud juhtivas rollis ettevõtetes nagu Dopplr, Ruukki Group, Kemppi, Logica jt. Nõustanud firmasid ja organisatsioone nagu Vigo Programme, Umbra Software, Brain Alliance, Capital Idea, TEKES jt, Netcycler, StarDoll jt.
• Magistrikraad Helsingi Majanduskõrgkoolist, bakalaureusekraad Laurea Polütehnikumist arhitektuuri ja ehitusinseneri erialal.

Lugu ilmus ajakirja HEI aprillinumbris.  

Aastal 1988, kui kõlavad isamaalised laulud ning digitaalmaailm on kauge tulevik, tutvuvad Tallinna Tehnikaülikoolis kaks noort küberneetikut – Märt Saarepera (praegu 46, ülemisel pildil) ja Ahto Buldas (43, alumisel pildil).

Mõni aasta hiljem sõidab Saarepera Moskva kaudu vahetusüliõpilasena Tokyosse, kuhu jääb üheksaks aastaks. Ta omandab kiiresti jaapani keele. Sukeldub rakendusliku infoturbe ning krüptograafia keerulisse maailma ning avaldab mitmeid teadusartikleid.

Buldas nokitseb Tallinnas digitaalallkirja teema kallal, mis on siis popp üle ilma.

Kaks olulist sõbrunemist 

Tokyo Tehnoloogiainstituudis ristuvad Saarepera teed kahe olulise tegelasega, kellest kujunevad Guardtime’i võtmeisikud. Esmalt sõbruneb eestlane iirlasest koolivenna Mike Gaultiga, kes õpib tuumafüüsikuks.

Seejärel leiab Saarepera ühised huvid tuntud Jaapani riskikapitalisti, tehnoloogiaguru, DJ, reivi- ja kirjamehe Joichi Itoga. Jaapani esimese veebisaidi asutanud Ito kutsub Saarepera tööle oma äriinkubaatorisse Neoteny Labs. Tuntud firmadesse Last.fm, Technorati ja Flickr jt investeerinud Ito avab eestlasele mitmed uksed.

1990ndate teises pooles haub duo Saarepera ja Buldas väga suuri plaane. Nad arutavad üleilmse infoturbe süsteemi peensusi. Süsteemi arendustöö võtab aega aastaid.

Nad otsivad arendamiseks raha. Tutvustavad tehnoloogiat ­Allan Martinsonile, kes leiab aga, et asi on liialt toores. Küll aga huvituvad Skype’i eestlastest asutajad, kes paigutavad ettevõtmisse koos partneritega üle 15 miljoni krooni.

Ito vormistab pisikese investeeringu

Sügisel 2007 käib Ito Tallinnas, et vormistada isiklik investeering Guardtime’i. Ta paneb veebi üles enam-vähem ainsad fotod, mis ujedast duost Saarepera-Buldas tehtud on, külastab Skype’i mehi eesotsas Toivo Annusega ning postitab oma blogisse sissekande, kus kiidab eestlasi ja Tallinna tasuta wifit, mille kvaliteet ületavat pikalt Frankfurdi lennujaama, jäävat vaid alla tema Tokyo kontori omale.

Nüüd saab Guardtime hoo sisse. Itost kujuneb firmas oluline suunanäitaja.

Ettevõtet aitab Skype’i endine personaliboss Riina Einberg. Turvaküsimustes nõustab idufirmat ilmselt üks edukamaid väliseestlasest ärinaisi – Ciscos töötanud ning USAs oma firma Double Shot Security asutanud arvutivõrkude spets Merike Käo (Kaeo).

Peagi leitakse müügimehed ja avatakse kontorid Tokyos ja Singapuris. Insenerid murravad pead algoritmide ja protokollide kallal. Vaja on panna üles serverid Šveitsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Algsest ideest püstitada serverid üle maailma loobutakse, sest andmed ei liigu ühest maailma otsast teise piisavalt kiiresti.

Päeval, mil toatäis arvutikraami peaks lennukiga Tallinnast Lääne-Euroopasse lendama, selgub, et see ei mahu kulleriauto peale. Kogu Guardtime’i tiim jookseb Tallinna Rävala puiesteele kokku, et serverid ümber pakkida.

Maagilisel kuupäeval 07.07.07 käivitatakse serverite kell ja algab Guardtime’i ajalugu. Nüüd saab väljastada ja kontrollida ajatempleid.

Põhitegija hoiab väga madalat profiili

Viimased kuud olen üritanud Märt Saareperaga kontakti saada ja kui see lõpuks õnnestub, suunab ta kõik küsimused iirlasele Gaultile.

“Ööl ja päeval pole vahet, olen kogu aeg unine,” ütleb Gault. Ta lendab iga nädal Tallinna ja Singapuri vahet, veetes tunde lennujaamades. “Cathay Pacificus (Aasia lennukompanii) on mul kindlasti miljon lennumiili juba täis!”

Märtsi keskel kohtub Gault USAs Silicon Valleys küberkaitsekonverentsil kaitseminister Jaak Aaviksooga. Mõni nädal varem on iirlane saatnud Jaapani visiidil peaminister Andrus Ansipit.

“Eesti tipp-poliitikud on start­up’ide suhtes väga sõbralikud, kliima on alustava ettevõtte jaoks hea,” tunnistab Gault. “USAs oleks mõeldamatu niisama lihtsalt ministri jutule pääseda,” ütleb Gault.

Sel nädalal saab Guardtime lõplikult kaua oodatud rahasüsti. Punt investoreid paigutab firmasse kokku 8 miljonit dollarit (92,8 miljonit krooni).

Imemees ja filantroop omanikeringis

Asutajate, Joichi Ito  ja Skype’i meeste kõrval on Guardtime’i omanikeringis nüüd ligi 200 miljardi kroonise varandusega Li ­Ka-shingi erafond Horizon Capital, Singapuri riiklik investeerimisfirma Infocomm Investments, Jaapani riskikapitalisti Yukihiro Kayama firma Fit One Capital ning investeerimisfond Elorfas Investments.

Li Ka-shing on maailma rikkuselt 16. inimene, kellele kuulub kuuendik Hongkongi börsi varadest ning kes on investeerinud kõikjale, interneti valdkonnas näiteks Facebooki ja Spotifysse.

Kayamat tuntakse imemehena, kel on paarikümnest investeeringust aia taha läinud vaid üks. 36aastase karjääri jooksul Mitsubishi Corporationis paigutas ta sellistesse alustavatesse ettevõtetesse nagu VeriSign, Net One Systems, Piri jt kokku alla kümne miljoni dollari ning kontsern teenis neilt üle kahe miljardi dollari.

2010. aasta alguses külastab Kayama Eestit. Teda tutvustatakse Guardtime’i presidendina. Kayama veedab Tallinnas ülitiheda nädala ning annab Arengufondi üritusel Eesti ettevõtjatele sütitava loengu, kus võrdleb Eestit Iisraeliga ning rõhutab, et tehnoloogiaid tuleb osata müüa. Tegemist on suurima osavõtjate arvuga Arengufondi üritusega.

Mitteseksikas toode, mille olemasolust on parem mitte teada

Guardtime arendab digitaalse ajatempli teenust, millega saab tagantjärele tõestada digitaalsete andmete ehtsust. Teenus on nähtamatu, lõpptarbijad sellega otseselt kokku ei puutu ega tunneta vajadust selle järele.

Guardtime’i inimestel on isegi kodustele oma tööpõldu raske seletada, sest eesti keeles puudub selleks sõnavara.

“Tegemist on väga igava ja mitteseksika tootega. Meie unistus on, et lõpptarbija ei teakski, et see olemas on,” ütleb Guardtime’i turvainsener Risto Laanoja.

Lihtne näide: oled teinud digi­kaameraga foto ja pannud selle veebi üles. Kuidas tõestada, et sina oled selle teinud? Kui failil on küljes ajatempel, kinnitab see, et foto oli teatud ajahetkel sinu valduses.

Teenus on ühest küljest väga keeruline, teisest küljest imelihtne. Buldas ja Saarepera on aastaid uurinud mitmesuguseid andmete turvalahendusi (üks neist näiteks Eesti digiallkirja süsteem), kuid leidnud, et need pole piisavalt head.

Mida tehakse täna andmetega, kui neid tahetakse turvaliselt hoida? Nad lukustatakse serveritesse, mida kaitsevad “virtuaalsed võtmed” (tulemüürid, rauduksed, salasõnad jms).

Buldas: “Meie püüdsime süsteemi ülesehitamisel hoiduda saladustest ja andmete luku taga hoidmisest. Meile ei meeldinud eeldus, et keegi ütleb: ausõna, ma hoian infot luku taga. Guardtime’i tehnoloogia puhul võivad turvatavad andmed olla avalikud ning nende ehtsust saab kontrollida iga kell, isegi Guardtime’ist sõltumatult.”

Failidega kaasas olev ajatempel on failiandmetest kokku pandud krüptoloogiline kood ehk räsi, mis sisaldab nulle ja ühtesid ning on veidi lühem kui SMSi maksimaalmaht (160 tähemärki). Kui failis muuta kas või üht silpi, muutub räsi ning ajatempel ei vasta enam originaalile.

Kas eestlastel õnnestub revolutsiooni teha?

Buldas ütleb, et nüüd alles tõeline töö algab. Tiim unistab teha Guardtime’i tehnoloogiast üleilmse standardi, et kõiki digitaal­seid andmeid hakataks selle abil arhiveerima.

Põhiküsimus on, kuidas tehnoloogia klientidele maha müüa. Turgu, kuhu tahetakse minna, pole veel olemaski, see tuleb ise luua. Sisendada potentsiaalsetele klientidele finants-, meditsiini-, militaar- jt valdkondades, et teenus pole mitte lihtsalt tore ja uus, vaid neil on seda hädasti vaja.

Riskikapitalist Allan Martinson võrdleb Guardtime’i teenust salvestava turvakaameraga või eksklusiivse kindlustustootega – enamik inimesi arvab, et saavad nendeta suurepäraselt hakkama.

Martinson leiab, et Guardtime’i teenuse müümine on väga ­raske. Pealegi on mitmesugused ajatempli tehnoloogiad turul juba olemas – kas neid peab veel kümme korda kindlamaks muutma? “Aga kui neil on kord klient kätte saadud, siis suure tõenäosusega tähendab see stabiilset käivet aastateks, mis on investorite jaoks eriti seksikas ärimudel.”

Lugu ilmus algselt Eesti Ekspressis. Fotod Joi Ito.

He speaks about what sort of mitakes this VC company has made and what sort of lessons learned. And how have they invested their assets.

Uudam also gives his opinion about the sectors that are over-invested and the ones becoming hot.

Some of my readers have wondered why Ambient Sound Investments hasn’t made any new investments in Estonia recently, why they have focused on Asia, when and how they will plan their exits etc.

Here’s what Uudam has to say about this and many other interesting issues.

I am going to post second part of the interview this Friday so stay tuned.

Last year Estonian venture capital firms joined forces by founding the Estonian Ventur Capital Association (EstVCA). Who are the players on the market today?

Here’s a short overview which shows that:

• the Estonian venture capital market is expanding, VC culture is developing
• there are several new investors who have transferred from the field of real estate and are now looking for potential growth companies in the Baltic and eastern European countries
• there are no women as VC’s in Estonia, all men
• some of the VC’s are yet to set their pipelines and ways, they have made no significant investments yet
• money is no problem in Estonia, instead there’s lack of ideas and projects

So who are the Estonian VC’s?

Ambient Sound Investments is the investment firm of Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu and Jaan Tallinn (three of them pictured, photo by Joi Ito), the co-founders of Skype and today’s business angels. Their firm actively searches for early-stage technology firms with excellent growth potential that operate anywhere in the world.

The firm’s portfolio includes several Estonian businesses – such as MarkIT, United Dogs & Cats, Evikon, Oskando, Celecure etc – as well as Asian and American companies. There have been no new investments in Estonia in recent years, but the company has been active in China and the UK.

Askembla Asset Management is a Swedish private equity firm that invests in growth companies in Central and Eastern Europe. Their portfolio includes such well-known Estonian companies like Tallegg, Aeroc, Microlink, Eesti Eine, Sportland, and more.

In 14 years Askembla has invested more than one hundred million euros (1.5 billion EEK) in the Baltic countries. Presently, the firm is establishing the new Askembla III fund for attractive investments in the Baltic region in the next few years. One of the firm’s key investors is partner Hanno Riismaa.

Astrec Invest is an investment firm founded last year by business angel and former racing driver Marek Kiisa. The firm focuses on investment projects in telecommunications and the media.

To date, the firm has invested in industrial and media firms. Last year Kiisa and his partners purchased the Baltic car portals Motors24 from Alma Media, the Finnish media tycoon.

BaltCap, which has been operating since 1995, is one of the oldest venture capital and private equity investors in the Baltic countries. It provides private equity funding for growth companies.

So far, it has made 38 investments and has exited 24 of the investments. In Estonia, the more well-known investments have been into Quattromed HTI, Tallinna Pesumaja, Neoqi and the e-school project. Investment  banker Peeter Saks is a key partner in the company.

Cresco is an investment banking and venture capital firm established in 1995 and owned by Tõnu Laak and Olev Schults. The firm funds companies operating in fast-growing sectors in Estonia and the other Baltic countries. Cresco’s most well-known investment has been in Estonian Air and the firm prefers not to exit the investment.

The Estonian Development Fund is a national venture capital fund that monitors development and invests in seed-stage and start-up stage Estonian companies with global growth potential.

The organisation’s mission is to develop the Estonian venture capital market; therefore, investments are always made jointly with co-investors. So far, the fund has invested in six projects, with one of the more promising companies in the portfolio being Heikki Haldre’s company Massi Miliano (Fits.me), which is developing a virtual fitting room.

Hanseatic Capital Estonia is one of the few Estonian firms providing mezzanine-type (subordinated debt) funding. It focuses on Baltic and Polish growth companies with positive cash flows.

Among others, the firm has funded such well-known companies as Eskaro, Olerex, Väätsa Agro, Ortodontiakeskus and Sunorek. Hanseatic Capital belongs to the Arco Capital investment group, which has headquarters in Puerto Rico!

MTVP is the investment firm of Allan Martinson (pictured). The company prefers leading companies in the fields of technology, media and telecommunications that operate in Russia, the Baltic countries, and Eastern and Central Europe.

For example, the firm has financed the “invasion” of Rate.ee clones in Europe, and has exited the investment in the MTV Baltic music channel.

IPC Investment Group is an investment firm that started with property investments in Romania, and has also funded growth companies in Estonia, the Netherlands and Romania. Several of the early property investments in Romania have now been successfully exited.

The firm (and its local partners) tried to launch an information line service in Romania and are now developing a contemporary carwash chain covering entire Romania. IPC is owned by Indrek Elhi and the Romanian Ciprian Lopata. One of the founders, Peep Aaviksoo, is no longer a partner in the firm.

Pioneer Engineering Group is the firm of Andres Soojärv, Ivo Tahk and Urmas Peiker and is dedicated to marketing outsourced production in the metal-working and mechanical engineering industries. The firm looks for growth companies in which to invest. The company also looks for export customers from Germany, Norway, Sweden and Finland for its members (seven at the moment).

Redgate Capital is an investment banking and asset management firm that focuses on the Baltic countries, Russia and the CIS countries. The key executive in the firm is Veikko Maripuu and the investors are Armin Kõomägi, Indrek Prants and Sven Mansberg, and Ambient Sound Investments.

Unitree Group is an investment firm owned by Aivar Brock and Kaspar Jänes that operates in the Baltic countries and Central and Eastern Europe. Their goal is to help early stage businesses to grow, in order to attract strategic investors. The firm also has business interests in the fields of vehicle auctioning and mystery shopping.

WNB Project is the investment firm of business angels Ivar Siimar and Guido Kundla and has developed from their property development business. The firm invests in technology companies in the early stage. For example, the firm has funded the Goliath Wind, SmartPost and Ilmarine companies, in co-operation with the Estonian Development Fund and other investors. In the past, WNB has also been connected with an online library project for visual advertising, the establishment of a top-class restaurant in Ukraine, and real estate projects in Brazil.

What is EstVCA?

EstVCA, founded in 2009, is the umbrella organisation for Estonian venture capitalists, private equity funds, business angels, and the providers of related support services.

The mission of the association is to vigorously boost the Estonian private equity and venture capital industry and promote a culture of ambitious enterprise, only just emerging in Estonia.

In addition to 15 full members, the organisation has 15 supporting members. The latter include larger law firms and auditing firms, Kredex, NASDAX OMX Tallinn, several incubators and technology parks, and companies connected with Yrjö Ojasaar, Endel Siff, Rainer Nõlvak, and others. The head of EstVCA is Kristjan Kalda.

Membership is open to any legal entity or individual whose primary activity (or a significant part of it) is the professional management of an investment portfolio that includes unlisted companies where it has a direct or indirect holding.

The supporting members may be any private and legal entities who are operating in the field of private equity and venture capital, and who wish to contribute to the development of activities related to private equity and venture capital investments.